Delfiinid

Delfiinid

Delfiin on mereimetajate perekond delfiinlaste sugukonnast.

Delfiin võib vee all viibida 3-4 minutit. Magades hõljub ta umbes 50 cm sügavusel ja tõuseb iga 30 sekundi järel veepinnale hingama, ise sealjuures ärkamata.

Elab kümnetest või sadadest isenditest koosnevas karjas, millel pole kindlat juhti.

Delfiini perekonda kuulub kuni kolm liiki.

Enne 1990. aastate keskpaika lugesid süstemaatikud perekonda vaid ühe liigi – tavadelfiini. Tänapäeval loetakse delfiinide perekonda kaks liiki: tavadelfiin ja Delphinus capensis. Tavainimene mõistab "hariliku delfiini" all aga hoopis afaliini ehk laiksilm-delfiini, keda on kujutatud mitmetes filmides ja seriaalides.

Pandad

Pandad

Hiidpanda ehk bambuskaru ehk suur panda  on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kõnekeeles nimetatakse neid sageli lihtsalt pandadeks. Sõna "panda" tuleb nepalikeelsest nimetusest punasepanda jaoks  ja tähendab bambusesööjat.

Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid väljaheidetest saadud DNA põhjal tehtud uuem uurimus 2006. aastal selgitas, et neid võib olla 2000–3000 ^[1]. Hiidpandad on looduskaitse all. Varasem pandade leviala hõlmas HIina lõuna- ja idaosa, Myanmari ja Vietnami põhjaosa. 1980ndatel vähenes pandade leviala bambuse loodusliku hävinemise tõttu. Hiina valitsuse tellitud 2014. aasta uuringuga leiti vabast loodusest 1864 hiidpandat.

Bambuskarud veedavad 14–24 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Panda kauged esivanemad, kes elasid 20 miljonit aastat tagasi, olid loomtoidulised kiskjad, kuid praegu panda enam jahti ei pea. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma 9-18 kg taimset materjali. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem. Panda sööb ka puuvilju, marju, kalu või surnult leitud pisinärilisi. Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Pandal on lamedad purihambad toidu peenestamiseks. Tal on kihvad ja liha seedimiseks vajalikud ensüümid. Pandade konkurentideks on hobused, kuna nad söövad samuti bambust.